Ringkond (Austria)

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Märts 2020) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Austria haldusjaotuses on ringkond (saksa Bezirk) riigi valitsuse täidesaatva võimu teise astme jaotus. Ringkonnabürood on elanike ja liidumaade peamiseks kokkupuutepunktiks enamiku omavalitsuste haldusalast väljajäävate valitsusaktide puhul: abielud, juhiload, passid, kogunemisload, jahiload aga ka näiteks suhtlemine rahvatervise ametnikega hõlmab kõiki suhteid ringkonna haldusasutustega (saksa: Bezirksverwaltungsbehörde).

Austria põhiseaduses eristatakse kahte tüüpi ringkondlikke haldusorganeid:

• ringkonnakomisjonid (Bezirkshauptmannschaften), ringkondlike haldusasutustena tegutsevad eraldiseisvad bürood;
• statuutlinnad (Städte mit eigenem Statut või Statutarstädte), linnad, millel on lisaks oma munitsipaalkohustustele ka ringkondlikud haldusfunktsioonid, s.o. ringkonna haldusasutused, mis eksisteerivad vaid teisese rollina, mille täidab miski, mis on peamiselt linn (tähistatud tabelis tärniga *).

2017. aasta seisuga on 94 ringkonda, millest 79 on ringkonnad, mida juhivad ringkonnakomisjonid, ja 15 on statuutlinnad. Paljud ringkonnad on geograafiliselt sarnased mõnega riigi 114 kohtupiirkonnast.

Statuutlinnu ei nimetata väljaspool valitsuse väljaandeid ja õiguskirjandust tavaliselt "ringkondadeks". Lühiduse huvides kasutavad valitsusasutused mõnikord mõistet "maaringkonnad" (Landbezirke) ringkondade puhul, mida juhivad ringkonnakomisjonid, kuigi seda väljendit ei esine üheski seaduses ja paljud "maaringkonnad" pole eriti maapiirkonnad.